Uurimustöö: Surju Põhikooli 5.-9. klassi õpilaste lemmikraamatud. PDF Prindi

 

 

 

 

SURJU PÕHIKOOL

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Eneli Juhansoo

 

 

 

 

SURJU PÕHIKOOLI 5.-9. KLASSI ÕPILASTE LEMMIKRAAMATUD

 

 

 

 

 

Uurimistöö


7. klass




Juhendaja Riina Ollo

 

 

 

 

 

 

 

Surju 2016







SISUKORD

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Sissejuhatus


Üks olulisi eeldusi edukaks toimetulekuks on heal tasemel lugemis- ja tekstimõistmisoskus. Lugemine on põhiline teabe hankimise viis ja põhikoolis kujunenud lugemisharjumused mõjutavad edasist hakkamasaamist. Põhikoolis pööratakse suurt tähelepanu lugemistehnika ja tekstimõistmisoskuse parandamisele ja arendamisele, lisaks õppetekstidele on vaja lugeda ilukirjanduslikku tervikteoseid.

Käesolevas uurimistöös otsitakse vastust küsimusele, kas II ja III kooliastme õpilased loevad lisaks kohustusliku kirjanduse raamatutele ka muid ilukirjanduslikke tervikteoseid ja milliste kriteeriumite alusel nad valivad endale lemmikraamatuid.

Uurimistöö eesmärk on anda hinnanguline ülevaade II ja III kooliastme õpilaste lemmikraamatutest, lemmikkirjanikest ja kriteeriumitest, mille põhjal neid valitakse.

Uurimistöö ülesanneteks on anda ülevaade raamatutest, mis meeldivad, kirjanikest, kelle teoseid enim loetakse ja valikut mõjutavatest teguritest.

Ülevaate andmiseks koolinoorte lemmikraamatutest ja valikuid mõjutavatest teguritest on kasutatud erinevate Eestis läbiviidud uuringute materjale, millest esitatakse ülevaade töö I peatükis. Töö II peatükis analüüsitakse autori koostatud veebipõhise küsitluse läbiviimisel Surju Põhikooli II ja III kooliastme õpilastelt saadud vastuseid.


Eesti kooliõpilaste raamatueelistused


Kooliõpilaste lugemisharjumusi ja lemmikraamatute valimisega seotud teemasid on käsitlenud oma uurimustes        mitmed autorid, näiteks Helin Puksand ja Mare Müürsepp.

Viimastel aastatel kuuleb õpetajate ja hariduseluga seotud inimeste suust üha sagedamini, et noored ei taha tänapäeval lugeda. Lugemise all peetakse silma eelkõige ilukirjanduse lugemist.

Eesti tegeldakse laste ja noorte lugemisharjumuste kujundamisega üsna palju ja sealjuures keskendutakse peamiselt ilukirjandusele. Sellist sihti toetavad mitmed Eesti Lugemisühingu projektid, näiteks Lugemispesad.

Mure ilukirjanduse vähesest lugemisest on õigustatud ning seda näitavad ka mitmel moel noorte lugemisoskuse rahvusvahelise uuringu PISA 2009 tulemused.

Arvutitekstidest on lugemisoskuse tasemega kõige tugevamini seotud veebientsüklopeediate ja -sõnastike kasutamine.

Samas jääb õhku küsimus, kas ilukirjandust lugevate laste funktsionaalse lugemise oskus on hea seetõttu, et nad loevad ilukirjandust, või valib hea lugemioskusega noor ülejäänutest meelsamini ilukirjandustekste, mis on enamasti suhteliselt mahukamad, kui igapäevane lugemisvara. Nii tekstiuurijad kui ka õppeteoreetikud on väitnud, et peamine õpi-ja lugemismotiiv on huvi, kuid samas selgub, et lugemistehnilised raskused kaotavad õpilaste huvi kiiresti. Hiljutiste uurimustulemuste järgi on teksti tihedus üsna sarnane näiteks noorte enda meilides ja romaanižanris, aga kooliõpikute tekst on on üle kahe korra tihedam. Järelikult võib järeldada, et tähtsaim tegur on ikka motivatsioon.

Ehkki lugemist üleüldiselt naudib PISA küsitluse järgi 61% noortest, siis ilukirjandust loeb meelsasti vaid veerand 15-aastatest õpilastest.

Teismelistel on rikas ja mitmepalgeline kirjaoskuskogemus ja- taust, mida pedagoogid sageli ei tunne ega kasuta, kuid on siiski huvitav teada, kas ja mida emakeelega noored ilukirjanduse poolelt loevad. Kuna lugemismotivatsiooni mõjutab tunduvalt õpilase huvi, siis on oluline teada, millised raamatud noortele meeldivad. Paljud uuringud on näidanud, et tüdrukud loevad tunduvalt rohkem kui poisid. Seega on eelistustes oluline lugeja sugu.

PISA 2009 uurimuse järgi meeldib ligi 30% eesti noortele raamatuid vahetada, 41% meeldib, kui neile kingitakse raamatuid ja sama paljudele meeldib käia raamatukogudes ja raamatupoodides. Enamik noori armastab raamatute üle arutleda.

Koolinoortele meeldivad kõige rohkem raamatud, mis on fantaasiaküllased (nt. Harry Potteri sari), kaasahaaravad ja seiklusrikkad.

Lisaks teevad raamatu noorte sõnul huvitavaks ka huumor (nt. A. Kivirähki raamatud) ja lugeja eakaaslased tegelased. Lisaks ka filosoofiline ja sügavamõtteline sisu.

Eesti noorte raamatueelistuste põhjused ei erine sellest, mida on leitud mujal. Näiteks on Rosemary Hopper välja toonud peamised põhjused, miks varateismelised ühe või teise raamatu valivad:

  1. esmased teadmised raamatutest või autorist, nt ollakse varem lugenud sama autori raamatuid

  2. raamatu välimus-kaanekujundus, pildid, kirjasuurus

  3. kellegi soovitus- peamiselt pereliikmete või sõprade soovitus

  4. film või telesaade- varem on nähtud filmi ja hiljem on soovitud sama raamatut lugeda

  5. žanr- osa lugejaid eelistab fantaasiajutte, teised hoopis tõsielulugusid

Noortele ei meeldi tänapäeval pikad kirjeldused ning raamatu võib ebameeldivaks muuta õpetaja ebahuvitav või õpilase aspektist vale käsitlus.

Igal juhul jätab õpilasele negatiivse mälestuse raamat, mis pole talle ea- või jõukohane.

Lugemisuurijad on veendunud, et just õigus eakohaselt ja individuaalselt oma lugemisvara kavandada, loob eelduse igat laadi lugemiosaduse tekkeks.

Kõik, mis on kohustuslik, tundub eemalepeletav ja seda eriti teismeeas.

(Puksand, H. 2012)


Kui küsida laste käest, mida nad raamatult ootavad, siis vastavad nad, et raamat peab olema põnev. Raamatu teeb põnevaks selline tegelane, kelle käekäiku jälgides tunneb laps end isiklikult puudutatuna, s.t. ta tahab end mõne tegelasega samastada ja teisest eristada, tahab mõista kangelase tegevust ja otsuseid. Seega on tema jaoks küsimus usutavuses ja kaasaelamises.

Keskmine lugeja, ükskõik mis vanuses, eelistab realistliku sisuga raamatuid. Muinas- ja kunstmuinasjutud tulevad alles teises järjekorras. Lapsed tahavad lugeda enamasti realistlike samaealiste või 1-2 aastat vanemate raamatukangelaste elust ja tegemistest.

Fantastikaelemendid pole seega nii tähtsal kohal, kui levinud müüdi järgi arvata võiks.

Samamoodi ei hinda lapsed eriti abstraktseid ja kunstiliselt väga väljapeetud illustratsioone, samuti nagu mitte ka laste endi joonistusi imiteerivat illustreerimislaadi.

Laps ootab raamatult enda sarnaselt ja usutavalt käituvaid peategelasi, kellega tal oleks lihtne samastuda, ootab selliste sündmuste kirjeldusi, mis tema enda või tema sõprade tuttavatega elus võivad juhtuda, ootab huumorit, nalja- ja detailirohkust nii piltidelt kui tekstis. Seepärast meeldivad lastele rohkem raamatud, kus on mitu lühikest juttu sees, kui ühe-pika-jutu-raamatud.

Teismeline tahab, et raamat oleks „nagu päris elu”, tahab raamatust ära tunda endagi elus ette tulla võivaid probleeme ja olukordi.

(Peegel, M. 2010)


Miks soovitad oma lemmikraamatut teistele? Kõige enam soovitati lemmikraamatut kaaslastele lugemiseks selle põnevuse tõttu. Lapsed soovitavad teistele raamatut, mis on eelkõige kaasahaarav ja seiklusrohke. Kõrgelt hindavad õpilased raamatute juures huumorit. Vahel on soovituse põhjuseks raamatus otsesõnu kirjasolev õpetus: soovitatud raamatud õpetavad, et sõprus ja armastus on kõige tähtsamad; veel õpetab lemmikteos, et inimene saab teha seda, mida ise tahab, tuleb ainult väga tahta; enne, kui midagi teha, tuleb ikka mõelda ka. Üldiselt ei otsi õpilased loetud raamatutest väärtusi või õpetust, vaid loevad, kuna raamat on põnev, seiklusrikas ja kaasakiskuv. Lapsed loevad meelelahutuse pärast. Noor lugeja ei kipu iseenesest aru pidama raamatu mõju üle. Paistab, et koolis käsitletud raamatute puhul tulevad teoste sõnumid vastustes selgemalt esile, seda ilmselt tundidest meeldejäänud arutluse tõttu. Seega näitavad tulemused õpetajapoolse valiku ja soovituse suurt mõju õpilaste lugemusele. Koolis käsitletavad raamatud on valitud traditsioonidest lähtuvalt. Eelistatud on klassika, mis aitab õpilastele tutvustada nii eesti kui ka maailmakirjanduse kultuuripärandit ning seob eri põlvkondi. Tulemused osutavad tugevatele klassisisestele sarnasustele ühessamas koolis, seega mõjutavad ühes klassis õppivad lapsed üksteise lugemisse puutuvaid hoiakuid.


Võis eeldada, et õpilased valivad õpetaja rollis olles lugemissoovituseks oma lemmikraamatud Tõepoolest, valdav enamus soovitab teistelgi lastel lugeda oma lemmikraamatuid. Kuna lemmikraamatud olid suures osas jõudnud õpilasteni õpetaja soovituste kaudu, siis võib öelda, et õpetajate ja õpilaste poolt väärtustatud raamatud kattuvad. Siiski on selle küsimuse all vastuseid, kus õpetaja rollis valitud raamat ei kattu õpilase lemmikraamatuga.

Lapsed on oma valikute põhjendustes lisaks teose põnevusele ja seiklusrohkusele ära toonud järgmist: raamat annab kiusajatele õppetunni; õpetab käitumist ja teiste austamist; räägib koolielust; tähtsustab sõprust; raamat näitab, et elus võib kurbi asju olla ja tuleb vapper olla; vaja on teada, mida inimesed enne sind on pidanud üle elama; raamat rikastab sõnavara; teos õpetab elu hindama; igas olukorras tuleb jääda julgeks; raamat tuleb kirjanduse eksamile kasuks; raamat sisaldab õpetlikke asju, mida inimene peaks järgima igapäevaelus; raamat kirjeldab noorte elu ja probleeme; selle raamatu lugemine on tore viis kreeka mütoloogiat õppida.

(Müürsepp, M. 2015)


Lemmikraamatutena on kõige sagedamini nimetatud järgmiste autorite teoseid:

  • A. Vallik „Kuidas elad, Ann?” „Mis teha, Ann?” „Mis sinuga juhtus, Ann?”

  • A. Kivirähk „Mees, kes teadis ussisõnu”, „Rehepapp”

  • S. Henno „Mina olin siin”

  • J.K. Rowling „Harry Potter”

Raamatud, mis meeldivad on:

  • huvitavad, põnevad

  • ulme -ja fanaasiaraamatud

  • seiklus -ja põnevusjutud

  • kriminaalromaanid

  • seiklus -ja põnevusjutud

  • noorsooromaanid

  • tõsielulised/ reaalsed jutud

  • biograafiad


(Puksand, H. 2014)


Teismeline noor ootab raamatult üsna sedasama, mis täiskasvanud lugejagi: et raamat räägiks talle olulistest asjadest. Kinnitaks mõtteid, mida lugeja on varemgi mõelnud, aga pole osanud neid välja öelda. Et raamat aitaks tõlgendada ja seletada maailma, probleeme selles, meie tundeid. Nende ülesannetega saab edukalt hakkama vaid selline raamat, milles on:

  1. probleemid, mis lugejat huvitavad;

  2. jõukohane, arusaadav ülesehitus ning stiil, lugeja ootustele vastava pingega süžee;

  3. tegelased, kellega lugejal on lihtne samastuda.


Piltidel on lastekirjanduses väga oluline roll, kuid teismeeas hakkab järjest vähenema vajadus lugemist piltidega toetada. See protsess on aga väga individuaalne ja sõltuv lapse psüühilistest eripäradest ning lugemisoskuse arenemistasemest. Piiratud tekstimõistmise juures aitavad kunstniku illustratsioonid teismelist väga palju: ergutavad tema kujutlusvõimet, aitavad kaasa tekstist tingitud visuaalsete kujutluste tekkimisele, mis õieti raamatu lugemise puhul on ju hädavajalik. Kirjaniku kirjutatud lugu hakkab õieti elama alles lugeja peas. Rohkem kurdavad piltide puuduse üle noored, kelle lugemiskogemus on väiksevõitu ja kes enda sõnutsi tihti ei saa paljudest asjadest aru, mida nad loevad. Võib-olla tasuks selliste noorte vajadust teksti pildiga toetada ka noortekirjanduses rohkem arvesse võtta – seda enam, et tubli lugemiskogemusega noored siirduvad samas eas juba tasapisi täiskasvanutele mõeldud kirjanduse maailma. Kirjandusõpetaja peaks selleealiste noorte puhul arvestama märkimisväärse orientatsiooniga sotsiaalsusele – kõik, mis on kollektiivne, tugineb teiste noorte eeskujule, meeskonnatööle, on selles eas motiveeriv. Lugemisest ja loetu analüüsist saab teha meeskonnatöö, grupiesinemised, lugemisvõrgustiku. Just selles mõttes on hea lükata neile vahepeal ette pikemaid valiknimekirju potentsiaalselt huvitavatest raamatutest või lihtsalt lasta regulaarselt õpilastel rääkida raamatutest, mida nad väljaspool „kohustuslikku kirjandust“ veel on lugenud; samuti teha seda ise.

(„Kuidas suunata noori lugemise juurde“, 2010)







 

 

 

Surju Põhikooli õpilaste lemmikraamatud

2.1 Uuringu ülesehitus ja uuritava sihtgrupi analüüs



Uuringu läbiviimiseks on kasutatud internetipõhist testi (Lisa 1), mis koosnes 16 küsimusest, mis andsid ülevaate 5.-9. klassi õpilaste lemmikraamatutest ja lugemisharjumustest. Uuring viidi läbi 2015. aasta detsembris internetipõhiselt, test oli Surju Põhikooli kodulehel, kus õpilased selle täitsid, tulemuste salvestamine toimus samuti arvutipõhiselt Google Docs keskkonnas. Kokku vastasid küsimustele 5.-9. klassist 46 õpilast, kellest 54,3% olid poisid (25 poissi) ja 45,7% olid tüdrukud (21 tüdrukut). Vanuseliselt oli 10-12 aastaseid vastajaid 11, mis moodustas 30,4% vastajate üldarvust, 13-14 aastaseid vastajaid oli 19, mis moodustas 41,3% vastajate üldarvust, 15-16 aastaseid vastajaid oli 16, mis moodustas 34,8% vastajate üldarvust. Seega on tulemuste ülekaalust 13-14 aastaste õpilaste arvamused lemmikraamatute ja lugemise kohta üldisemalt. Saadud andmed on töös täpselt välja toodud (Lisa 2).



2.2 Küsitluse tulemuste analüüs



Täpsemaks analüüsimiseks on välja valitud 13 küsimust, millele antud vastustest saab ülevaate, milliseid raamatuid Surju Põhikooli II ja III kooliastme õpilased on lugenud ja millised on neile meeldinud ning miks. Samuti on välja toodud, milliseid kirjanikke ja nende loodud tegelasi õpilased teavad.

Küsimus nr 4: Kas sulle meeldib lugeda raamatuid?

Saadud vastustest selgus, et 46 vastajast meeldis lugeda 52,2% ehk 24 vastajale. Lugeda ei meeldinud 47,8% ehk 22 vastajale. Seega võib öelda, et üle poole vastajatest loeb meelsasti raamatuid.

Küsimus nr 5: Kas loed peale kohustusliku kirjanduse ka muid raamatuid?

Saadud vastustest selgus, et ainult kohustuslikku kirjandust loeb 39,1% ehk 18 õpilast, mõnikord loeb lisaks erinevaid raamatuid 43,5% ehk 20 vastajat, regulaarselt loeb peale kohustusliku kirjanduse raamatute muid teoseid 17,3% ehk 8 vastajat.

Küsimuste nr 4 ja 5 vastuseid analüüsides selgus, et õpilased, kellele ei meeldi raamatuid lugeda, ei loe midagi muud peale kohustusliku kirjanduse. Vastajate hulgas oli neid 16 ehk 37,6%.

Küsimus nr 6: Kui sageli loed raamatuid?

Saadud vastustest selgus, et iga päev loeb 2,2% ehk 1 vastaja, kord nädalas loeb 19,6% ehk 9 vastajat, kord kuus 34,8% ehk 16 vastajat, kord poolaastas 15,2% ehk 7 vastajat, muu 28,3% ehk 13 vastajatest.

Joonis 1: Raamatute lugemise sagedus



Küsimus nr 7: Kas sulle meeldivad rohkem illustratsioonidega raamatud?

Saadud vastustest selgus, et illustreeritud raamatuid eelistab 80,4% ehk 37 vastajat, ülejäänud 19,6% ehk 9 vastajat ei hooli sellest, kas raamatus on pildid või mitte.



Joonis 2: Illustratsioonidega raamatute eelistamine.

Küsimus nr 8: Mis liiki raamatuid sulle meeldib lugeda?

Saadud vastustest selgus, et noorsooraamatuid eelistab lugeda 54,3% ehk 25 vastajat,  seiklusjutte 52,2% ehk 24 vastajatest, ulmejutte 37% ehk 17 vastajatest, kriminulle 30,4% ehk 14 vastajat, õuduslugusid 21,7% ehk 10 vastajat, armastuslugusid 10,9% ehk 5 vastajat, ajalooliseid jutustusi 10,9% ehk 5 vastajat,  muinasjuturaamatuid 10,9% ehk 5 vastajat, 13% ehk 6 vastajat loeb teoseid muudest žanritest. Seega žanritest on eelistatud noorsooraamatud, seiklusjutud, ulmejutud ja kriminullid.






Joonis 3: Õpilaste poolt eelistatud raamatute liigid.




Küsimus nr 9: Kuidas valid lugemiseks raamatuid?

Saadud vastustest selgus, et selgus, et valiku tegemisel on olulised järgmised tegurid: õpetaja soovitab 43,5% ehk 20 vastajat, sõber soovitab 28,3% ehk 13 vastajat, interneti tutvustus või reklaam 28,3% ehk 13 vastajat, raamatukogu töötaja soovitab 17,4% ehk 8 vastajat, vanemad soovitavad 13% ehk 6 vastajat,  28,3% ehk 13 vastajat ei osanud nimetada valikut mõjutavaid asjaolusid. Seega mõjutavad noorte valikuid eelkõige õpetaja soovitused ja sõprade soovitused ning internetis või meedias leviv reklaam raamatute kohta. Üsna vähene on aga vanemate mõju õpilaste valikutele raamatute osas.



Joonis 4:Raamatute valikut mõjutavad tegurid.


Küsimus nr 10: Millist raamatut lugesid viimati?(autor ja/või pealkiri)

Saadud vastustest selgus, et “Rehepappi” lugesid 5 vastajat, “Kadrit” 4 vastajat,  “Kärbeste jumalat” 3 vastajat, “Pea suu!” 2 vastajat. Järgmisi raamatuid nimetas viimati loetuna 1 vastaja: “Kõrbeoda”, “Loomapoe mõistatus” , “Õnneteraapia”,  “Valelik võrgutaja”, “Väikelinn Chicago”, “Kolmteist põhjust”, “Punamütsike”,“Surmav arsenal:Langenud inglite linn”,  “Koos hobusega”, “Mina olin siin”, “Medaljon”, “Mis sinuga juhtus, Ann!?”,“Pärast lõppu”.




Küsimus nr 11: Milliseid kirjanikke tunned?

Saadud vastustest selgus, et  kõige tuntum eesti kirjanik on Eno Raud, keda teadis  91,3% ehk 42 vastajat, samuti teati Oskar Lutsu 84,8% ehk 39 vastajat,Aino Pervikut 78,3% ehk 36 vastajat,  Heljo Mändi tunnevad 76,1% ehk 35 vastajat, Kristiina Kassi 43,5% ehk 20 vastajat, Aidi Vallikut 28,3% ehk 13 vastajat.



Küsimus nr 12: Milline loetud kohustusliku kirjanduse raamatutest sulle meeldis?

Saadud vastustest selgus, et kõige populaarsem kohustusliku kirjanduse raamat on Aidi Valliku Anni-lugude sari: “Kuidas elad, Ann!?” meeldib 3 vastajale, “Mis sinuga juhtus, Ann!?” meeldib 3 vastajale, “Mis teha, Ann!?” 3 vastajale. Meeldisid veel “Kadri” 3 vastajale, “Kärbeste jumal” 3 vastajale, “Pea suu!” 3 vastajale, “Tõmba uttu!” 2 vastajale.

Ülejäänud kohustusliku kirjanduse teosed meeldisid ühele vastajale: “Meelis”, “Berti päevik” , “Kambalugu”, “Mina olin siin”, “Läänerindel muutuseta”, “Rehepapp”, “Pärast lõppu”,

Nullpunkt” , “Sipsik”, “Nöbinina”, “Vahtramäe Emil”, “Jutte loomadest”, “Nelja nimega koer”.

Viis vastajat ei osanud oma eelistust välja tuua.



Joonis 5:Enimmeeldinud kohustusliku kirjanduse  teosed.


Küsimus nr 13:Millised raamatud sulle meeldivad?

Saadud vastustest selgus,et põnevate sündmustega raamatud meeldivad 80,4% ehk 37 vastajale, naljakate olukordadega 69,6% ehk 32 vastajale, huvitavate tegelastega 58,7% ehk 27 vastajale, koolielu kujuteldavad 43,5% ehk 20 vastajale, inimeste suhetest rääkivad raamatud 28,3% ehk 13 vastajale kurbade sündmustega 17,4% ehk 8 vastajale,  4,3% ehk 2 vastajat ei osanud oma eelistust nimetada. Seega eelistavad õpilased lugeda raamatuid, milles on esikohal põnevad sündmused, naljakad olukorrad ja huvitavad tegelased. Meeldivad ka koolielust ja inimeste omavahelistest suhetest rääkivad raamatud.

Joonis 6: Teemad, mida eelistatakse raamatute valikul.


Küsimus nr 14:Milline on sinu lemmikraamat?

Saadud vastustest selgus, et õpilased nimetasid kokku 29 erinevat teost. Sarnaselt kohustusliku kirjanduse populaarsemate teostega on ka siin esikohal Aidi Valliku Anni-lugude sari:“Kuidas elad, Ann!?” on 2 vastaja lemmikraamat, “Mis teha, Ann!?” 1 vastaja. Lemmikraamatuna toodi välja ka Helga Nõu teosed “Pea suu!” 3 vastajat ja “Tõmba uttu!” 2 vastajat. Sass Henno raamat “Mina olin siin”, mis meeldib  2 vastajale. Lisaks on lemmikraamatutena nimetatud veel järgmisi teoseid: “Liivahiirte suur seiklus”, “Surmav arsenal”, “Harry Potter”, “Medaljon”,“Valelikud võrgutajad”, “Kärbeste jumal”, “Kambalugu”, “Mina olin siin”, “Maalingutega mees”, “Sipsik”, “Tim Thaler ehk müüdud naer”, “Mees, kes teadis ussisõnu”, “Müürililleks olemise iseärasused”, “Kevade”, “Kolmteist põhjust”, “Punamütsike”, “Detektiiv Luuker Leebesurm”,, “Koos hobusega” , “Maailmade sõda” ,“Teemandi mõistatus”, “Vahtramäe Emil”, “Kadri”, “Nõidade avastus”, “Meelis”, “Nelja nimega koer”. Üheksa vastajat ei osanud nimetada oma lemmikraamatut. Seega võib välja tuua, et 29 lemmikraamatuna nimetatud teosest 12 raamatut kattuvad 5.-9. klasside kohustusliku kirjanduse nimekirjaga ja 8 teost oli nimetatud ka meeldiva kohustusliku kirjanduse teosena. Ülejäänud 17 lemmikraamatu valikul ei ole mõjutajaks olnud kooliprogrammis olevad raamatud.



Küsimus nr 15:Kes on sinu lemmikkirjanik?

Saadud vastustes selgus, et lemmikkirjanikena toodi välja näiteks Heljo Mänd 2 vastajat, Kristiina Kass 2 vastajat, Eno Raud 2 vastajat, Aino Pervik 2 vastajat.  Lemmikirjanikena nimetati veel järgmisi autoreid: Andrus Kivirähk, Sass Henno, Heiga Nõu, Deborah Harkness, Oskar Luts, Cassandra Clare, Astrid Lindgren, Aidi Vallik, Peter V. Brett. 11 vastajat ei osanud oma lemmikkirjanikku nimetada. Kokku on nimetatud 13 erinevat kirjanikku, kellest 9 on eesti autorid ja 4 välismaa autorid. Seega on lemmikkirjanikud seotud rohkem lastekirjandusest tuttavate autoritega.


Küsimus nr 16:Märgi iga teose peategelane.

Vastajatele oli antud 9 ilukirjandusteose pealkirjad ja 9 peategelaste nime, vastajal tuli märkida õige peategelane õige pealkirja juurde. Saadud vastustest selgus, et kõik vastajad teadsid kõige paremini “Kadri” raamatu peategelast, õigeid vastuseid 100% ehk 42 vastajat. Järgnesid raamatud “Kalevipoeg”, õigeid vastuseid 95,6% ehk 43 vastajat, “Nublu” 95,3% ehk 41 vastajat, “Nullpunkt” 94,6% ehk 35 vastajat, “Nukitsamees” 93% ehk 40 vastajat, “Mis sinuga juhtus, Ann!?” 93% ehk 40 vastajat, “Tim Thaler ehk müüdud naer” 86,8 ehk 33 vastajat. Kõige vähem teati raamatute “Pärast lõppu” ja “Sipsik” peategelasi, õigeid vastuseid 72,7% ehk 24 vastajat ja 86% ehk 37vastajat.


























2.3 Kokkuvõte Surju Põhikooli õpilaste raamatueelistustest





Surju Põhikooli 5.-9.klassi õpilastest 52,2% meeldib raamatuid lugeda ja 60,8% loeb lisaks kohustuslikule kirjandusele ka muid ilukirjandusteoseid. 37,6% vastajatest loeb ainult kohustuslikku kirjandust ja neile ka ei meeldi raamatute lugemine üldiselt. Seega on Surju Põhikooli õpilaste lugemisharjumused heal tasemel, loetakse nii kohustuslikku kirjandust kui ka erinevaid vabatahtlikult valitud ilukirjanduse teoseid. Raamatueelistuste osas valitsevad Surju Põhikooli õpilaste hulgas teiste Eesti koolinoortega sarnased suundumused. Valiku tegemisel on suurimateks nõjatajateks õpetaja soovitused 43,5% vastajatest ja sõprade soovitused 28,3% vastajatest. Samuti meeldivad raamatud, milles on põnevad sündmused 80,4% vastajatest, naljakad olukorrad 69,6% huvitavad tegelased 58,7% ja suhteid või koolielu kujutavad teosed 71,8% vastajatest. Surju Põhikooli õpilased eelistavad sarnaselt teiste Eesti koolinoortega noorsooraamatuid 54,3% vastajatest ja seiklusjutte 52,2% vastajatest. Sarnasusi leidub ka lemmikraamatute autorites ja peategelastes. Surju Põhikooli õpilased nimetasid lemmikraamatutena 29 erinevat teost. Ja sarnaselt teiste koolinoortega valisid Surju Põhikooli õpilased lemmikraamatutena välja Aidi Valliku Anni-lugude sarja: „Kuidas elad, Ann?!”, „Mis teha, Ann?!” ja Helga Nõu noorsooromaanid „Pea suu!” ja „Tõmba uttu!”, Andrus Kivirähki romaani „Mees, kes teadis ussisõnu” ja Sass Henno noorsooromaani „Mina olin siin”. Surju Põhikooli õpilaste poolt nimetatud 29 teosest kattuvad 12 raamatut 5.-9. klassi kohustuslike raamatute nimekirjas olevatega: Anni lugude sari, „Kadri”, „Pea suu”, „Rehepapp”. Seega on üsna oluline kooliprogrammis olevate raamatute mõju lemmikraamatute valikule ja õpetaja roll kirjanduslike valikute suunajana.













Kokkuvõte

Surju Põhikooli õpilased sarnanevad oma raamatueelistustelt ja lugemisharjumustelt Eesti koolinoortele, peamiselt oodatakse raamatult põnevust, tegelasi, kellega saab samastuda ja arusaadavat ning loogilist süžeed.

Lemmikraamatute hulka kuuluvad peamiselt noorsooromaanid, näiteks Aidi Valliku Anni- sarja raamatud, Sass Henno „Mina olin siin” , Helga Nõu „Pea suu!” ning „Tõmba uttu!” ja Silvia Rannamaa „Kadri”. Samuti on lemmikraamatutena nimetatud ajalooainelisi romaane, näiteks Andrus Kivirähki „Rehepapp” ja „Mees, kes teadis ussisõnu” ning Enn Kippeli „Meelis”.

Seega kattuvad Surju Põhikooli 5.-9. klassi õpilaste lemmikraamatud teiste Eesti põhikooliõpilaste valikutega, kusjuures suurt osa lemmikraamatute valimisel mängib kohustusliku kirjanduse teoste nimekiri ja seega on õpetajal tähtis roll õpilaste suunamisel mitmekesiste ja noori huvitavate teoste juurde. Kohustusliku kirjandusteosena loetud raamatust võib üsna suure tõenäosususega saada lemmikraamat ja toreda lugemiselamuse pakkuja.





























Kasutatud allikad



Eesti Emakeeleõpetajate Selts, 2010, „Kuidas suunata noori lugemise juurde”

www.eeselts.edu.ee (12.04.2016)

Müürsepp,M.2015,„Varateismeliste raamatusoovitused” http://www.luts.ee/noorteleht/index.php/soovitus/lastekirjanduse-paev (08.03.2016)

Peegel,M. 2010 ”Eesti noored pannakse kirjandusest rääkima”

http://epl.delfi.ee/news/kultuur (10.03.2016)

Puksand, H. 2012, „Eesti kooliõpilaste lugemisharjumused”

http://kjk.eki.ee/ee/issues/2012/11/229 (08.03.2016)

Puksand, H. 2014, „Milliseid raamatuid loevad teismelised?”

http://www.norden.ee/et/kultuur/ettekanded (07.03.2016) Lisa 1: Surju Põhikooli 5.-9. klassi õpilaste lemmikraamatud



Vanus*Kohustuslik10-1212-1415-16

Mis klassis sa käid?*Kohustuslik56789

Kas sa oled..*Kohustuslik

  • Poiss

  • Tüdruk

Kas sullle meeldib lugeda raamatuid?*Kohustuslik

  • Jah

  • Ei

Kas loed peale kohustusliku kirjanduse ka muid raamatuid?*Kohustuslik

  • Jah

  • Ei

  • Mõnikord

Kui sageli loed raamatuid?*Kohustuslik

  • Iga päev

  • Kord nädalas

  • kord kuus

  • kord poolaastas

  • Muu:

Kas sulle meeldivad rohkem illustratsioonidega raamatud?*Kohustuslik

  • Jah

  • Ei

Mis liiki raamatuid sulle meeldib lugeda?*Kohustuslik

  • Noorsooraamatud

  • Muinasjuturaamatud

  • Seiklusjutud

  • Ulmejutud

  • Õuduslood

  • Kriminullid

  • Armastulood

  • Ajaloolised jutustused

  • Muu:

Kuidas valid lugemiseks raamatuid?*Kohustuslik

  • Vanemad soovitavad

  • Sõber soovitab

  • Õpetaja soovitab

  • Interneti tutvustus või reklaam

  • Raamatukogu töötaja soovitab

  • Muu:

Millist raamatut lugesid viimati? (autor ja/või pealkiri)*Kohustuslik

Milliseid kirjanikke tunned?*Kohustuslik

  • Heljo Mänd

  • Aidi Vallik

  • Ott Lepland

  • Eno Raud

  • Toomas-Hendrik Ilves

  • Arvo Kukumägi

  • Mark-Kalev Kostabi

  • Oskar Luts

  • Aino Pervik

  • Aleksander Tammiste

  • Kadri Simson

  • Kristiina Kass

Milline loetud kohustusliku kirjanduse raamatutest sulle meeldis?*Kohustuslik

Millised raamatud sulle meeldivad?*Kohustuslik

  • Põnevad sündmused

  • Naljakad olukorrad

  • Huvitavad tegelased

  • Kurvad sündmused

  • Koolielu kujutavad

  • Inimeste suhetest rääkivad

  • Muu:

Milline on sinu lemmikraamat?*Kohustuslik

Kes on sinu lemmikkirjanik?*Kohustuslik





Märgi iga teose peategelane.


Kadri

Kalevipoeg

Anu

Ann

Tim

Simon

Iti ja Kusti

Nublu

Johannes

"Kadri"










"Kalevipoeg"










"Sipsik"










"Mis sinuga juhtus, Ann?"










"Tim Thaler ehk müüdud naer"










"Pärast lõppu"










"Nukitsamees"










"Nublu"










"Nullpunkt"










Lisa üksus

Lisa 2: Surju Põhikooli 5.-9. klassi õpilaste lemmikraamatud: vastused