Teated


Põhjamaade raamatukogunädal 2017 PDF Prindi

13.-19. november PÕHJAMAADE RAAMATUKOGUNÄDAL 2017

* "Põhjamaade nurgake Surju raamatukogus" - teemaplakat, raamatukogunädala tutvustus, soome kirjanduse väljapanek

* Hommikuhämaruse jututund küünlavalgel lasteaialastele - Mauri Kunnase põneviku "Aarete saar" ettelugemine

* Õhtuhämaruses-küünlavalgel sõpradega kooslugemine - Ulla-Lena Lundbergi raamatust "Jää"

Lasteaialaste joonistused -  "Minu saar"

Põhjala saared

Øy 1 fra plakat

Põhjamaade raamatukogunädal kutsub lapsi, noori ja täiskasvanuid seiklema saarelt saarele 2017. aasta teemaga "Põhjala saared". Põhjamaade raamatukogunädala aasta teema ühendab ettelugemiseks valitud raamatuid ning iseloomustab ka nädala jooksul toimuvaid sündmusi ja tegevusi. Seoses Soome riigi 100. juubeliga pööratakse Põhjamaade raamatukogunädalal tähelepanu soome kirjandusele - just seetõttu on sel aastal ettelugemiseks valitud raamatud soome autoritelt.

 

Populaarne teema kirjanduses

Põhjalas asub peaaegu lõputul hulgal saari - pisikestest laidudest, kaljusaartest ja  karedest ranniku ääres kuni suuruselt maailma suurima saare, Gröönimaani. Lisaks Gröönimaale ja Islandile koosnevad Taani, Fääri saared ja Ahvenamaa paljudest väikestest saartest. Samuti on Rootsi, Norra ja Soome rannik palistatud tuhandete saarekestega. Seetõttu ei ole kummaline, et saartest on saanud populaarne motiiv Põhjala kunstis, muistendites ja kirjanduses. Merest ümbritsetuna on saared ja nende elanikud oma unikaalse loomuse poolest nagu väikesed mikrokosmosed ja lummav alus lugudeks mis on inspireerinud paljusid Põhjala kirjanikke. Saarte elanikke kirjeldatakse tihti kui eriti vastupidavaid ja iseseisvaid, kes seisavad ühtse kogukonnana meretuulte ja karmide ilmastikutingimuste vastu.

Øy 6 fra plakat Øy 3 fra plakat

Mitmekesine loodus

Saari iseloomustatakse tihti nende põneva mitmekesisuse kaudu. Ühest küljest on saar turvaline ja kindel koht, kus inimene võib olla tema ise. Saared lummavad oma looduse, rahu ja turvalisusega. Ent saareelu võib mõjuda ka ängistavalt - liigne eraldatus võib tekitada ka saarelt pagemissoovi. Selles seisnebki saarte fenomen. Saarte müstiline loomus ei loo ainult füüsilist raamistikku Põhjala kirjanduses, vaid ka metafooriliste tajude pilte. Teemaga "Põhjala saared" ja selle põhjal valitud raamatutega ei aseta Põhjamaade raamatukogunädal fookusesse mitte ainult saari, vaid ka nende sümboolset jõudu kui kuuluvuse ja isoleerituse peegeldust.

Øy 2 fra plakat

Saared selle aasta Põhjamaade kirjandusnädalal

Põhjala raamatukogunädala selle aasta tekstid kajastavad sama teemat, "Põhjala saared", kuid kõik nad kutsuvad teid samal ajal oma kirjanduslikule saarele endale unikaalsel viisil. Mauri Kunnase "Aarte saare" kangelased seiklevad otsides piraatide kadunud aaret. Raamatu aluseks on Robert Louis Stevensoni klassikaline piraatide lugu mida iseloomustavad seiklused ja jaht kullale ning teemantitele. Raamatus kohtame lisaks teistele tegelastele kitsikuses piraati, kes igatseb maitsvat juustu ning tagasi mandrile. Siin on saar isoleerituse sümbol, kuid samas võib seda näha ka kui alust turvalisusele. Maria Turtschaninoffi raamatus "Maresi" ongi väikene saar Menos oma elanikele sünonüüm kodule ja turvalisusele. Ulla-Lena Lundbergi poolt kirjutatud raamat "Jää" räägib loo noorest kirikuõpetajast ja tema perest, kes kolivad väiksele saarele nimega Örarna. Kohalike elanike ja karmi looduse kooslus loovad erilise õhustiku ja vaate saare elule.

Øy 5 fra plakat

 
* Info ja käsitöönurk PDF Prindi

 

Külastada saab raamatukogu lahtioleku ajal!


RAAMATUKOGU INFO- JA KÄSITÖÖNURK        


* Infovoldikud- teatmikud, brošüürid - erinevate teemavaldkondade kohta (turism, tervishoid jt)

* Kodukoha raamatud:

"RISTIKÜLA - KILLUKE EESTIMAAD" 

" SURJU - mõisast sovhoosini"   7€

"SURJU VALD 25"  10€


* Käsitöö kohalikelt tegijatelt-  linikud, pajakindad- näpid, poekotid, kilekoti- ja pesulõksuhoidjad

* Vilditud rahvuslikud prossid ja dekoratiivpadjad

* Ehted, keraamika, kinkekaardid, teekarbid, albumid jne

* Midagi sooja - sallid, sokid, kindad

* Pesad lemmikloomadele

* Foto-kellad

* Käsitöölõng 50% koeravilla ja 50% lambavilla (valmistaja Eha Mäekivi)


Parim kingitus endale ja sõpradele on KÄSITÖÖ!


 
* Igale beebile raamat "Pisike puu" PDF Prindi

Raamatu


 

Igale Eesti vastsüdinule kingitakse nüüdsest raamat

"Pisike puu"

Beebiraamatud "Pisike puu"€œ on mõeldud kingitusena  2015. aastal ning järgnevatel aastatel Eestis sündivatele lastele. Kinkeraamat, mille eesmärk on toetada laste lugemishuvi ja väärtustada eesti lastekirjandust, jõuab oma uute omanikeni kõikjal Eestis alates oktoobrist koostöös kohalike omavalitsuste ning raamatukogudega.  Kinkeraamatu on koostanud Eesti Lastekirjanduse Keskus ning rahastaja on Kultuuriministeerium.


"Eesti jaoks on tähtis, et lapsed loeksid, et vanemad loeksid oma lastele ette. Et meil oleksid ilusad lasteraamatud, mis on meie oma maa suurepäraste kirjanike sulest kirjutatud ja oma silmapaistvate kunstnike illustreeritud. Olgu see ilus raamat sümboliks sellest sügavast kummardusest, millega riik väärtustab igat Eestisse sündinud last,"€œ ütles kultuuriminister Indrek Saar.

€ž"Raamatusse "€žPisike puu"€œ, mille nimi tuleneb Ott Arderi samanimelisest luuletusest, ning mis on ühtlasi ka raamatu nimiluuletus, noppisime luuletusi ja jutte meie tuntud ja armastatud lastekirjanike loomingust. Siin on nii vanu, mitmele põlvele armsaks saanud, kui ka päris uusi lugusid, sekka ka  mõned muinasjutud ja liisusalmid, mille seovad tervikuks kunstnik Catherine Zaripi võrratud pildid. Kokku sai see kimp just nii kirju, et puudutaks igaüht - nii raamatu ettelugejat, pisikest kuulajat kui ka noort lugejat," kirjeldas valminud kinkeraamatut Eesti Lastekirjanduse Keskuse direktor Triin Soone.  "Vaevalt leidub väikelast, kellele ei meeldi raamatuid vaadata või jutte ja luuletusi kuulata. See, nagu mistahes muu mänguline tegevus, on lapse igapäevaelu loomulik osa ja tema arengu alus. Raamat on lapsele sama tähtis mänguasi kui muud lelud. Meie, täiskasvanute roll, on tuua raamatud laste ellu ja lasta neil lugemisest rõõmu tunda,“ lisas Soone.

Raamatut "€žPisike puu"€œ hakatakse üle andma, raamatukogude poolt, kohalike omavalitsuste korraldatavatel juba traditsiooniks kujunenud pidulikel üritustel, kus tervitatakse uusi ilmakodanikke ja õnnitletakse vastseid lapsevanemaid.

Beebidele mõeldud kinkeraamatu traditsiooni algatas 2007. aastal Eesti Lastekirjanduse Keskus raamatuga "€žMinu esimene raamat"€œ.  Aastatel  2008, 2009 ja 2012 kandis beebiraamat pealkirja "€žLas laps loeb"€œ, raamatu koostaja Heiki Vilep, väljaandja oli SA Kultuurileht. Alates 2015. aastast on kinkeraamatu koostaja ja väljaandja taas Eesti Lastekirjanduse Keskus

 
* Videoõhtud Raamatukogus PDF Prindi

VIDEOÕHTUD RAAMATUKOGUS

Meie valla filmimehel ja fotograafil- Kalju Sarapul on aastate jooksul jäädvustatud filmilindile palju erinevaid sündmusi.

Nende vastu on tuntud huvi ja nii tekkiski mõte hakata raamatukogus korraldama videoõhtuid.

=================================================================

30. NOVEMBER 2015 KELL 17.30

JUUBILARID: EAKATE RAHVATANTSURÜHM "ViKKEL"- 20

NAISANSAMBEL "LOCABELLE"- 5

*  meenutame möödunut

*  salvestused juubeli üritustelt

 

===============================================================================================

"Kalju videod meenutavad...".

 

Filmiõhtu toimu:

ESMASPÄEVAL 6. APRILLIL KELL 18.00

FILMID AASTAST

1999.- 2003.

* Surju valla üritused

* Tähtpäevad

* Ja palju muud...

TULGE VAATAMA JA EHK MEENUBKI!?

NB! Järgmistel videoõhtutel kohtume sügisel.

Tegusat ja rõõmuderohket suve!

===============================================================================================

 
* Teabetahvel ja pink Ilmi Kollale PDF Prindi

Surju valla kultuuripärand.

3. juunil 2016.a, kell 12.00 Surju Põhikooli juures avatakse luuletaja Ilmi Kolla nimeline pink.

Esinevad Surju kooli õpilased ja Ilmi Kolla nimelise luulevõistluse laureaadid.

Kõik on oodatud pingi avamisele!

 


alt

Surju valla kultuuripärandi paremaks tutvustamiseks ja luuletaja Ilmi Kolla 80. sünniaastapäeva tähistamiseks on paigaldatud Surju Apostliku Õigeusu kalmistule teabetahvel. Kultuurihuvilised ja kalmistu külastajad saavad sellelt teavet Ilmi Kolla elutee kohta. Tema puhkepaiga asukoht on tähistatud tahvlil oleval kalmistu skeemil.  Kultuuripärandilise väärtusega on samuti sajandi vanune, muinsuskaitse all olev,  A Õ U kalmistu.

4. juuni 2013. a