Ajalugu
SURJU HARIDUSSELTSI "KUNGLA" RAAMATUKOGU AASTATEL 1915-1940
Koos koolivõrgu laienemisega 20. sajandi algul tõusis eestlaste haridustase. Hakati välja andma emakeelseid õpikuid, raamatuid ja ajakirju. Hariduse edendamisega väljaspool koole tegelesid haridusseltsid ja noorsooühingud, nii ka Surjus- haridusselts "Kungla" ja noorsooühing "Loitla".
F: 1932. a valminud Surju algkool. Paremal nn endine "Postikool"- Surju- Silla kool 1910. a, hiljem ühiselamu ja korter kooli juhatajale. Kunagine Oru talu kool asus, uue kooli lähedal (vasakul) pikas taluhoones.
1915. a. kevadel asutati Surju Algkooli õpetajate ja teiste ümberkaudsete elanike eestvõtmisel algkooli juurde haridusselts “Kungla”. Seltsi põhikirja täitmine nägi ette ka raamatukogude ja lugemislaudade avamist, lugemisringide ning vaidlusõhtute korraldamist. Raamatukogusse koguti raamatuid annetustest ja Tahkuranna vallavalitsuse eelarvest saadud raha eest. Esimene raamatukogu asus Oru talus, kus asus selleaegne koolimaja. Viis aastat töötas raamatukogu end ametlikult registreerimata.
1921. a. teatas Pärnu Maakonna koolivalitsus muudatustest Pärnumaa Rahvaraamatukogude võrgustikus. Seletuskirjas öeldakse, et kõigis kohtades tuleb raamatukogud ellu kutsuda, mis oleks kõigile kodanikele kättesaadavad. Seejärel tehakse Haridusministeeriumi Kooliosakonna ringkirja põhjal otsus avada ametlikult haridusseltsile "Kungla" kuuluv raamatukogu. Saadi üks pakk raamatuid.
1925. a. haridusseltsi "Kungla" raamatukogu tegevuse tööaruandest on lugeda, et raamatukogu on seltsi ülalpidada ja juhatajaks on algkooli juhataja Aleksander Riis, kes sai seltsilt selle töö eest aastas palka 3000 mk. Abiks uute raamatute ostmisel, laenutamisel, köitmisel (mis tuli teha raamatukogu oma kuludega) oli neljaliikmeline raamatukogu toimkond. Laenutamine toimus igal argipäeval ja pühapäeval kella 12-14. Raamatuid laenutati kõigile ümbruskonna elanikele. Raamatukogu kodukorras on kirjas, et soovija sai laenata korraga kaks köidet kuni neljaks nädalaks (hiljem lühendati kahe nädala peale) ja suuremaid teaduslikke raamatud kaheks nädalaks. Raamatute kohta olid sisseseatud vihik-kataloogid. Kogu kasutamine oli tasuta, tagastuse hilinemise eest tuli aga maksta viivist kolm marka raamatu pealt päevas. Kodukord nägi ette, et "kui raamatu laenutajal on kodus külgehakkav haigus ilmsiks tulnud, siis on ta kohustatud seda raamatukogu juhatajale teatama raamatute puhastamiseks haigus idudest ehk hävitamiseks".
1925 aastal oli lugejaid 89, laenutusi 598, külastusi 594, raamatuid oli 198 eksemplari, sellest ilukirjandust 118 eksemplari ja muud kirjandust 80 eksemplari. Raamatute jaoks saadi raha Haridusministeeriumilt 1500 marka, vallavalitsuselt 2500 marka ja eraisikutelt 5848 marka. Aastas saadi ka 2-4 inimeselt trahviraha raamatute kauase käeshoidmise ees. Uute raamatute ostmist arutati ühiselt haridusseltsi koosolekul, seega vastas fond niipalju kui raha seda võimaldas lugejate huvile.
1932. a. valmis vana koolimaja kõrvale uus koolimaja. Haridusselts "Kungla" sai sinna oma raamatukogu kasutada koridoris asuva raamatukogu kapi. Juhatajaks sai kooliõpetaja Marie Haljaste. Tema töötas palgata, kuna haridusselts oli rahalises kitsikuses, sest oma rahadega taheti ehitada algkooli juurde saal koosolekute ja pidude pidamiseks. 1936. aastal vabanes raamatukogu jaoks, koolimaja teisel korrusel, eraldi tuba.
SURJU I RAAMATUKOGU 1940-1958
1940. a. seltside raamatukogud natsionaliseeriti ja asuti välja arendama uut rahvaraamatukogude süsteemi. 1940. a avati raamatukogu juurde lugemislaud ja telliti raamatukogusse ajalehti. Raamatukogu asus Surju kooli hoones. Saksa okupatsiooni ajal tuli koolimajja saksa sõjavägi ja raamatukogu tegevus katkes. Raamatud kanti laiali ja osa raamatuid lihtsalt lõhuti. Pärast saksa sõjaväe lahkumist raamatukogu taastati.
1944. a. määrati haridusseltsi raamatukogu hooldajaks õpetaja Marie Haljaste, kelle hoole alla jäi raamatukogu varandus, raamatud, kirjavahetus ning ta pidi hoolitsema selle eest, et laialikantud varandus tagasi kantakse. 1944. aastal koostatud aktist selgub, et raamatukogul oli säilinud 642 eksemplari raamatuid, nendest ilukirjandust 402 ja teisi liike 240 eksemplari. Alles olid veel raamatukogu üldnimestik, päevaraamat, krjavahetuskaust, kaartide kataloogid ja vihik-kataloogid. Koolimajas enam omaette ruumi ei saadud ja raamatukogul oli kasutada ühes klassiruumis kaks kappi. Raamatukogu juhatajaks oli lühikest aega kooliõpetaja Helmi Holtsman. Alates 1. detsembrist 1945. a oli juhatajaks kohalik elanik Maimu Metsa (Lisment), kes töötas raamatukogus 1953. a maini. Esialgu laenutati raamtuid pärast tunde 3 korda nädalas, hiljem tihedamalt.
1945. a. oli lugejaid 86, neist lapsi 21, laenutusi oli 650, raamatuid 954.
1951. a. kolis raamatukogu koolimajast ära Alma Pulga majja, mis oli täitevkomitee poolt raamatukogule üüritud. Koolimaja juurest läks sinna otsetee üle jõe.
F: Aastatel 1951-1957 asus Surju I raamatukogu A. Pulga majas. Foto aastast 2015, pere eramu.
Seoses omaette ruumidega hakati ka üritusi organiseerima. Paremaks teenindamiseks avati 1949. aastal kaks laenutuspunkti, üks Vaskrääma kolhoosnik Ennu juures ja teine liikus koos traktoribrigaadiga kolhoosi piires. Raamatukogu poolt organiseeriti erinevaid raamatunäitusi, ettelugemisi, bibliograafilisi ülevaateid, kirjandusõhtuid ja lugemisringe. Üritusi korraldati ka väljaspool raamatukogu - põldudel ja brigaadides. Suuremaid üritusi aitasid korraldada Surju 7. kl kooli õpetajad ja need toimusid kooli saalis.
1953. a. tuli juhatajaks Linda Lätte, kellel oli kümme aastat raamatukogunduslikku tööstaaži. Raamatukogu üritused olid põhjalikult läbimõeldud, muutusid huvitavamateks ning lugejate ja laenutajate arv järjest kasvas. Hästi oli organiseeritud oma teeninduspiirkonna elanike teenindamine, kuhu kuulusid Surju 7. kl kool, kolhoos ja rändkogud.
1957. a. oli Surju I Raamatukogule viimane iseseisev tööaasta. Lugejaid oli 210, neist lapsi 100, laenutusi 5137 ja raamatuid 5006. Raamatukogu kolis Kabrandi tallu, kus asus juba Surju II raamatukogu ja külanõukogu.
SURJU NOORSOOÜHUNGU "LOITLA" RAAMATUKOGU 1924-1940
1924. a. asutas Surju mõisa ümbruse rahvas noorsooühingu "Loitla". Asutajateks ja liikmeteks olid peamiselt ümbruskonna kohaomanikud, asunikud ja mõisatöölised. Eestvedajateks olid kohaomanikud Villem Hunt, Gustav Pulk ja rätsep Jaan Orasmäe. Esialgu asus raamatukogu ja noorsooühingu koosolekuteruum suur maaomaniku Peet Tomsoni juures. Mõne aasta pärast jõudis "Loitla" endale maja osta ja sinna sai endale koha ka raamatukogu. Seltsi väikesesse raamatukogusse saadi raamatuid annetustest ja seltsi toetusest. Raamatukogu registreeritud polnud, tegevus piirdus peamiselt ühingu liikmetele lugemisvara muretsemisega. Raamatutest enamuse moodustas ajaviitekirjandus. Raamatuid anti lugemiseks tasuta ja väljaandjaks oli üks juhatuse liige.
F: 1947. aastani asus Surju II raamatukogu NÜ "Loitla" kuuluvas majas. Hiljem oli selles majas Surju Kultuurimaja. Foto aastast 2015
SURJU II RAAMATUKOGU 1940-1957
1940. a. anti “Loitla” raamatukogu üle Tahkuranna seltside likvideerimise komisjonile. Sõja ajal raamatukogu tegevus katkes.
1946. a. 16. mail alustas tegevust Surju II raamatukogu, mille baasiks oli NÜ "Loitla" raamatute fond. 1946. a oli raamatuid arvel 257 eksemplari ja aasta jooksul saadi juurde 120 raamatut. Lugejaid oli 37 ning laenutusi 166. Raamatukogu juhatajaks oli kuni 1947. a novembrini Veroonika Pulk, siis kolis raamatukogu uude asukohta Kabrandi tallu ja juhatajaks sai Velli Palmiste.
1949. a. oli raamatuid juba 784 eksemplari: ilukirjandust, ühiskondlik-poliitilisi, loodusteaduslikke, tehnilist ja põllumajanduslikku kirjandust. Avati kaks laenutuspunkti, organiseeriti massiüritusi, näitusi, ettelugemisi ning kirjandusõhtuid. 1950. aastal alustas tööd lugejate ring. Raamtuid oli siis 1002, lugejate arv 128.
1951. a. 1. aprilli sai juhatajaks Laine Palmiste.
1952. a. organiseeriti raamatukogule kaks rändkogu. Raamatuid oli 1707 eksemplari, laenutusi 7950 ja lugejaid koos rändkogudega 175.
1957. a. oli raamatute arv kasvanud 4025 eksemplarini, kuid laenutuste ja lugejate arv oli vähenenud. Vastavad näitajad olid 2780 ja 167. Juhatajaks valiti Alma Palits
SURJU RAAMATUKOGU 1958. AASTAST KÄESOLEVA AJANI
F: Aastatel 1947-1975 asus Surju Raamatukogu Kabrandi talus. Foto 2015, pere elamu
1958. a. ühendati Surju I ja Surju II raamatukogu üheks - Surju Raamatukoguks. Raamatukogu teeninduspiirkonda kuulusid Viljamsi ja Kevade kolhoosid. Elanikke oli teeninduspiirkonnas 800, lugejaid 308, raamatuid 5432 eksemplari ja laenutusi 6589.
1965. a. oli raamatuid juba 8648, laenutusi 8073. 1970. a muudeti Ristiküla raamatukogu Surju Raamatukogu harukoguks. Harukogu oli avatud kaks päeva nädalas ja raamatufond oli 2000 eksemplari.
1971. a. likvideeriti Kikepera raamatukogu ja osa raamatuid anti üle Surju raamatukogule.
1974. a. lõpul likvideeriti Ristiküla harukogu. Surju raamatukogu asus endise Kabrandi talu hoones koos Surju külanõukoguga.
F: 1975. aastal kolis raamatukogu endise Surju-Ülejõe algkooli hoone II korrusele, esimesel korrusel asus Surju külanõukogu.
1990. a. tagastati algkooli hoone endisele omanikule. Hoone jäi tühjalt seisma, lagunes ja lammutati.
1992. a. lõpetas hoone omanik raamatukoguga üürilepingu ja raamatukogu kolis Surju keskuse elamusse nr 1. Raamatukogu käsutuses oli ainult kahetoaline korter.
1993. a. asub raamatukogu elamus nr 3, neljatoalises korteris.
F: Alates 2002. aastast asub Surju Raamatukogu Vallamaja I korrusel
2002. a. Jälle uus kodu. 01. oktoobril avati uuenenud raamatukogu lugejaile Surju Vallavalitsuse hoone I korrusel. Raamatukogu asub külastajatele soodsas kohas - valla keskuses. Renoveeritud ja suuremad ruumid annavad paremad võimalused lugejateeninduseks ning kohaliku kultuurielu edendamiseks. Heas korras, avarad ning valgusküllased ruumid on täis ajaloohõngu. 20. sajandi alguses talunike poolt ehitatud meierei ruume on kasutatud võitööstusena, Surju sovhoosi sööklana ja rahvamajana. Raamatukogusse loodi ka avalik internetipunkt, kus saab kasutada kaht arvutit ning on olemas koopiate tegemise ja printimisvõimalus.
2005. a. kõik lugejad ja kogu raamatukogu kogu kanti elektronkataloogi URRAM. Detsembris alustati programmi katsetamisega, kasutamiseks igapäevatöös.
2006. a. esimene elektrooniline aasta. Elektroonilise kataloogi ja laenutussüsteemiga harjumiseks läks aega, kuid siiski sai see igapäevatöö lahutamatuks osaks. Surju vallavalitsus tunnustas Elvi Piirit, omistades talle Surju valla Vapimärgi
2008. a. anti välja raamat "Kodupaigas on suvi - SURJU mõisast sovhoosini". Koostajad: raamatukogu juhataja Elvi Piiri ja Taavi Pukk
2011. a. 1. aprillist asub raamatukogu juhatama Riita Lillemets. Elvi Piiri, kes juhatas Surju raamatukogu ligi nelikümmend aastat, läks väljateenitud vanaduspuhkusele. Aasta jooksul osteti raamatukogule juurde raamaturiiuleid, laudu ja toole. Arvutikasutajatel vahetati välja kuvar ja segamatuks heli kuulamiseks osteti kõrvaklapid, e-teenuste kasutajad said ID- kaardilugeja ja täiendust said ka arvutiprogrammid. 1. jaanuaril alustati arveldamist eurodes (€).
2012. a. Kultuurkapitali stipendiumi abil sai ostetud skanner, mis on vajalik kodulooliste materjalide skaneerimiseks. Vanade fotode, slaidide, filmide ja kirjutiste skaneerimine arvutisse võimaldab töötlemist ning säilitamist nii digitaalselt kui ka paberkandjal.
2013. a. 4. juunil, luuletaja Ilmi Kolla 80. sünniaastapäeva tähistamiseks, paigaldati raamatukogu juhataja initsatiivil ja teostusel Surju Apostliku Õigeusu kalmistule teabetahvel. Sellelt saavad kalmistu külastajad teavet Ilmi Kolla elutee ja matmispaiga kohta. Paremaks info jagamiseks ja raamatukogu töö tutvustamiseks valmis koostöös arvutispetsialisti Valter Tominga raamatukogu koduleht raamatukogu.surju.ee
Raamatukogu juhataja Riita Lillemets sai kutsetunnistuse, et vastab Raamatukoguhoidja IV kutsekvalifikatsiooni nõuetele.
2015. a. "Surju raamatukogu läbi sajandi"- raamatukogu 100, üritused - väljapanekud.
Raamatukogu juhatajat Riita Lillemetsa tunnustati "Aasta Maaraamatukoguhoidja 2015" tiitliga.
Avalik internetipunkt täieneb vastavalt areneva infoühiskonna nõuetele ja kasutajate vajadustele. Uute võimalustena saab raamatukogus kasutada laminaatorit (kiletaja), mis on vajalik kuulutuste-siltide vastupidavuse tõstmiseks ümbritseva keskkonna suhtes. Mitmeotstarbeline värviprinter - skaneerimine, koopiate tegemine formaatidele A4, A3, on ainus vallakeskuse asutustes. Traadita internetiühendus, info-käsitöönurk ning erinevad ja mitmekülgsed teenused tekitavad huvi ja suurendavad külastajate arvu.
2016. a. Koduloouurimise tulemusena andsime välja kodukoha mälestusteraamat "On kallis mulle kodupaik... Ristiküla - killuke Eestimaad". Koostajateks: raamatukogu juhataja Riita Lillemets ja Agnes Põllu. 3. juunil avati Surju Põhikooli juures luuletaja Ilmi Kolla nimeline pink.
2016. aastal viidi raamatukogus läbi INVENTUUR, millele aitasid kaasa Pärnu Keskraamatukogu spetsialistid Lenna Eliste, Marina Jantson, Ene Kaldoja. Kogu korrastamisega kustutati 267 raamatut ja pandi kõrvale teavikud, mis edaspidi maha kanda. Lõppseisuga on raamatukogus 10 769 raamatut, millest 67% moodustavad ilu- ja lastekirjandus. Komplekteerimiseks eraldavad raha kohalik omavalitsus ja riik. Kogusse lisandub aastas üle 300 uue raamatu. Lugejate ning külastajate arv oleneb oluliselt valla elanike (kooliõpilaste) arvust, mis on moodustanud 25-30% elanikkonnast.
2017. a. septembriks valmis raamat "Surju vald 25". Koostajad-toimetajad: vallasekretär Mare Kütt, raamatukogu juhataja Riita Lillemets, Surju vallavanem Jaanus Männik.
Natuke üle poole aasta koostatud raamat sai meie valla inimeste keskne, kuhu on kokkuvõtlikult kirja pandud vallaks saamise ja olemise lugu. Eessõnas on vallavanem Jaanus Männik kirjutanud: "Väikese valla edukus sõltub headest inimestest, koostööst, teotahtest, haritusest, kogemustest. Pole kahtlust, et Surju vallas, meie asutustes ja ettevõtetes ning tegusates külaseltsides on kõike seda jätkunud. Meie raamat räägib kõigest sellest täpsemalt."
1. oktoobril Surju Vallavalitsus tunnustas Surju valla Vapimärgiga raamatukogu juhatajat Riita Lillemetsa. Toimub haldusreform ja seega aktiivselt erinevad läbirääkimised Saarde, Surju, Tahkuranna ja Häädemeeste valdade vahel. Aastalõpu viimastel päevadel otsustati liituda Saarde vallaga.
2018. a. on Surju Raamatukogu Saarde vallavalitsuse hallatav asutus. Raamatukogu teeninduspiirkonnaks on endise Surju valla külad: Ilvese, Jaamaküla, Kalda, Kikepera, Kõveri, Lähkma, Metsaääre, Rabaküla, Ristiküla, Saunametsa ja Surju. Raamatukogu teenindab ka väljaspool raamatukogu teeninduspiirkonda elavaid inimesi. Uus Surju Raamatukogu põhimäärus kinnitati 18.05.2018.
28. juulil esitleti Ristiküla kodukandipäeval raamatut "On kallis mulle kodupaik...RISTIKÜLA - KILLUKE EESTIMAAD II", mille koostasid endine Ristiküla elanik Agnes Põllu ja Surju raamatukogu juhataja Riita Lillemets. See raamat on pühendatud Ristiküla kogukonnale ja kingituseks Eesti Vabariigile 100. sünnipäevaks.