SURJU

 

RAAMATUKOGU

Ajalugu

  SURJU HARIDUSSELTSI "KUNGLA" RAAMATUKOGU AASTATEL 1915-1940

Koos koolivõrgu laienemisega 20. sajandi algul tõusis eestlaste haridustase. Hakati välja andma emakeelseid õpikuid, raamatuid ja ajakirju. Hariduse edendamisega väljaspool koole tegelesid haridusseltsid ja noorsooühingud, nii ka Surjus- haridusselts "Kungla" ja noorsooühing "Loitla".

img 0010

 F: 1932. a valminud Surju algkool. Paremal nn endine "Postikool"- Surju- Silla kool 1910. a, hiljem ühiselamu ja korter kooli juhatajale. Kunagine Oru talu kool asus, uue kooli  lähedal (vasakul) pikas taluhoones.

1915. a. kevadel asutati Surju Algkooli õpetajate ja teiste ümberkaudsete elanike eestvõtmisel algkooli juurde haridusselts “Kungla”. Seltsi põhikirja täitmine nägi ette ka raamatukogude ja lugemislaudade avamist, lugemisringide ning vaidlusõhtute korraldamist. Raamatukogusse koguti raamatuid annetustest ja Tahkuranna vallavalitsuse eelarvest saadud raha eest. Esimene  raamatukogu asus Oru talus, kus asus selleaegne koolimaja. Viis aastat töötas raamatukogu end ametlikult registreerimata.

1921. a. teatas Pärnu Maakonna koolivalitsus muudatustest Pärnumaa Rahvaraamatukogude võrgustikus. Seletuskirjas öeldakse, et kõigis kohtades tuleb raamatukogud ellu kutsuda, mis oleks kõigile kodanikele kättesaadavad. Seejärel tehakse Haridusministeeriumi Kooliosakonna ringkirja põhjal otsus avada ametlikult haridusseltsile "Kungla" kuuluv raamatukogu. Saadi üks pakk raamatuid.

1925. a. haridusseltsi "Kungla" raamatukogu tegevuse tööaruandest on lugeda, et raamatukogu on seltsi ülalpidada ja juhatajaks on algkooli juhataja Aleksander Riis, kes sai seltsilt selle töö eest aastas palka 3000 mk. Abiks uute raamatute ostmisel, laenutamisel, köitmisel (mis tuli teha raamatukogu oma kuludega) oli neljaliikmeline raamatukogu toimkond.   Laenutamine toimus igal argipäeval ja pühapäeval kella 12-14. Raamatuid laenutati kõigile ümbruskonna elanikele. Raamatukogu kodukorras on kirjas, et soovija sai laenata korraga kaks köidet  kuni neljaks nädalaks (hiljem lühendati kahe nädala peale) ja  suuremaid teaduslikke raamatud kaheks nädalaks. Raamatute kohta olid sisseseatud vihik-kataloogid. Kogu kasutamine oli tasuta, tagastuse hilinemise eest tuli aga maksta viivist kolm marka raamatu pealt päevas. Kodukord nägi ette, et "kui raamatu laenutajal on kodus külgehakkav haigus ilmsiks tulnud, siis on ta kohustatud seda raamatukogu juhatajale teatama raamatute puhastamiseks haigus idudest ehk hävitamiseks".

1925 aastal oli lugejaid 89, laenutusi 598, külastusi 594, raamatuid oli 198 eksemplari, sellest ilukirjandust 118 eksemplari ja muud kirjandust 80 eksemplari. Raamatute jaoks saadi raha Haridusministeeriumilt 1500 marka, vallavalitsuselt 2500 marka ja eraisikutelt 5848 marka. Aastas saadi ka 2-4 inimeselt trahviraha raamatute kauase käeshoidmise ees. Uute raamatute ostmist arutati ühiselt haridusseltsi koosolekul, seega vastas fond niipalju kui raha seda võimaldas lugejate huvile.

1932. a. valmis vana koolimaja kõrvale uus koolimaja. Haridusselts "Kungla"  sai sinna  oma raamatukogu kasutada koridoris asuva raamatukogu kapi. Juhatajaks sai kooliõpetaja Marie Haljaste. Tema töötas palgata, kuna haridusselts oli rahalises kitsikuses, sest oma rahadega taheti ehitada algkooli juurde saal koosolekute ja pidude pidamiseks. 1936. aastal vabanes raamatukogu jaoks, koolimaja teisel korrusel, eraldi tuba.

 

SURJU I RAAMATUKOGU 1940-1958

1940. a. seltside raamatukogud natsionaliseeriti ja asuti välja arendama uut rahvaraamatukogude süsteemi. 1940. a avati raamatukogu juurde lugemislaud ja telliti raamatukogusse ajalehti. Raamatukogu asus Surju kooli hoones. Saksa okupatsiooni ajal tuli koolimajja saksa sõjavägi ja raamatukogu tegevus katkes. Raamatud kanti laiali ja osa raamatuid lihtsalt lõhuti. Pärast saksa sõjaväe lahkumist raamatukogu taastati.

1944. a. määrati haridusseltsi raamatukogu hooldajaks õpetaja Marie Haljaste, kelle hoole alla jäi raamatukogu varandus, raamatud, kirjavahetus ning ta pidi hoolitsema selle eest, et laialikantud varandus tagasi kantakse. 1944. aastal koostatud aktist selgub, et raamatukogul oli säilinud 642 eksemplari raamatuid, nendest ilukirjandust 402 ja teisi liike 240 eksemplari. Alles olid veel raamatukogu üldnimestik, päevaraamat, krjavahetuskaust, kaartide kataloogid ja vihik-kataloogid. Koolimajas enam omaette ruumi ei saadud ja raamatukogul oli kasutada ühes klassiruumis kaks kappi. Raamatukogu juhatajaks oli lühikest aega kooliõpetaja Helmi Holtsman. Alates 1. detsembrist 1945. a oli juhatajaks kohalik elanik Maimu Metsa  (Lisment), kes töötas raamatukogus 1953. a maini. Esialgu laenutati raamtuid pärast tunde 3 korda nädalas, hiljem tihedamalt.

1945. a. oli lugejaid 86, neist lapsi 21, laenutusi oli 650, raamatuid 954.

1951. a. kolis raamatukogu koolimajast ära Alma Pulga majja, mis oli täitevkomitee poolt raamatukogule üüritud. Koolimaja juurest läks sinna otsetee üle jõe.

F: Aastatel 1951-1957 asus Surju I raamatukogu A. Pulga majas. Foto aastast 2015, pere eramu.

Seoses omaette ruumidega hakati ka üritusi organiseerima. Paremaks teenindamiseks avati 1949. aastal kaks laenutuspunkti, üks Vaskrääma kolhoosnik Ennu juures ja teine liikus koos traktoribrigaadiga kolhoosi piires. Raamatukogu poolt organiseeriti erinevaid raamatunäitusi, ettelugemisi, bibliograafilisi ülevaateid, kirjandusõhtuid ja lugemisringe. Üritusi korraldati ka väljaspool raamatukogu - põldudel ja brigaadides. Suuremaid üritusi aitasid korraldada Surju 7. kl kooli õpetajad ja need toimusid kooli saalis.

1953. a. tuli juhatajaks Linda Lätte, kellel oli kümme aastat raamatukogunduslikku tööstaaži. Raamatukogu üritused olid põhjalikult läbimõeldud, muutusid huvitavamateks ning lugejate ja laenutajate arv järjest kasvas. Hästi oli organiseeritud oma teeninduspiirkonna elanike teenindamine, kuhu kuulusid Surju 7. kl kool, kolhoos ja rändkogud.

1957. a. oli Surju I Raamatukogule viimane iseseisev tööaasta. Lugejaid oli 210, neist lapsi 100, laenutusi 5137 ja raamatuid 5006. Raamatukogu kolis Kabrandi tallu, kus asus juba Surju II raamatukogu ja külanõukogu.

SURJU NOORSOOÜHUNGU "LOITLA" RAAMATUKOGU 1924-1940

1924. a. asutas Surju mõisa ümbruse rahvas noorsooühingu "Loitla". Asutajateks ja liikmeteks olid peamiselt ümbruskonna kohaomanikud, asunikud ja mõisatöölised. Eestvedajateks olid kohaomanikud Villem Hunt, Gustav Pulk ja rätsep Jaan Orasmäe. Esialgu asus raamatukogu ja noorsooühingu koosolekuteruum suur maaomaniku Peet Tomsoni juures. Mõne aasta pärast jõudis "Loitla" endale maja osta  ja sinna sai endale koha ka raamatukogu. Seltsi väikesesse raamatukogusse saadi raamatuid annetustest ja seltsi toetusest. Raamatukogu registreeritud polnud, tegevus piirdus peamiselt ühingu liikmetele lugemisvara muretsemisega. Raamatutest enamuse moodustas ajaviitekirjandus. Raamatuid anti lugemiseks tasuta ja väljaandjaks oli üks juhatuse liige.

F: 1947. aastani asus Surju II raamatukogu   NÜ "Loitla" kuuluvas majas. Hiljem oli selles majas Surju Kultuurimaja. Foto aastast 2015

 SURJU II RAAMATUKOGU 1940-1957

1940. aanti “Loitla” raamatukogu üle Tahkuranna seltside likvideerimise komisjonile. Sõja ajal raamatukogu tegevus katkes.

1946. a. 16. mail alustas tegevust Surju II raamatukogu, mille baasiks oli NÜ "Loitla" raamatute fond. 1946. a oli raamatuid arvel 257 eksemplari ja aasta jooksul saadi juurde 120 raamatut. Lugejaid oli 37  ning laenutusi 166. Raamatukogu juhatajaks oli kuni 1947. a novembrini Veroonika Pulk, siis kolis raamatukogu uude asukohta Kabrandi tallu ja juhatajaks sai Velli Palmiste.

1949. a. oli raamatuid juba 784 eksemplari: ilukirjandust, ühiskondlik-poliitilisi, loodusteaduslikke, tehnilist ja põllumajanduslikku kirjandust. Avati kaks laenutuspunkti, organiseeriti massiüritusi, näitusi, ettelugemisi ning kirjandusõhtuid. 1950. aastal alustas tööd lugejate ring. Raamtuid oli siis 1002, lugejate arv 128.

1951. a. 1. aprilli sai juhatajaks Laine Palmiste.

1952. a. organiseeriti raamatukogule kaks rändkogu. Raamatuid oli 1707 eksemplari, laenutusi 7950 ja lugejaid koos rändkogudega 175.

1957. a. oli raamatute arv kasvanud 4025 eksemplarini, kuid laenutuste ja lugejate arv oli vähenenud. Vastavad näitajad olid 2780 ja 167. Juhatajaks valiti Alma Palits

 SURJU RAAMATUKOGU 1958. AASTAST KÄESOLEVA AJANI

 

 

F: Aastatel 1947-1975 asus Surju Raamatukogu Kabrandi talus. Foto 2015, pere elamu

1958. a. ühendati Surju I ja Surju II raamatukogu üheks - Surju Raamatukoguks. Raamatukogu teeninduspiirkonda kuulusid Viljamsi ja Kevade kolhoosid. Elanikke oli teeninduspiirkonnas 800, lugejaid 308, raamatuid 5432 eksemplari ja laenutusi 6589.

1965. a. oli raamatuid juba 8648, laenutusi 8073. 1970. a muudeti Ristiküla raamatukogu Surju Raamatukogu harukoguks. Harukogu oli avatud kaks päeva nädalas ja raamatufond oli 2000 eksemplari.

1971. a. likvideeriti Kikepera raamatukogu ja osa raamatuid anti üle Surju raamatukogule.

1974. a. lõpul likvideeriti Ristiküla harukogu. Surju raamatukogu asus endise Kabrandi talu hoones koos Surju külanõukoguga.

F: 1975. aastal kolis raamatukogu endise Surju-Ülejõe algkooli hoone II korrusele, esimesel korrusel asus Surju külanõukogu.

1990. a. tagastati algkooli hoone endisele omanikule. Siis jäi hoone tühjalt seisma, lagunes ja lammutati.

1992. a. lõpetas hoone omanik raamatukoguga üürilepingu ja raamatukogu kolis Surju keskuse elamusse nr 1. Raamatukogu käsutuses oli ainult kahetoaline korter.

 1993. a. asub raamatukogu elamus nr 3, neljatoalises korteris.

 

Aastast 2000 korraldab Kultuuriministeerium kultuurivaldkonna teema-aastaid. Erinevad teemad mõjutavad selle aasta eesmärke, korraldatavaid sündmusi-üritusi, näituseid, väljapanekuid jm.

2000/2001. a "Eesti Raamatute aasta"

2002. a. Jälle uus kodu. 01. oktoobril avati uuenenud raamatukogu lugejaile Surju Vallavalitsuse hoone I korrusel. Raamatukogu asub külastajatele soodsas kohas - valla keskuses. Renoveeritud ja suuremad ruumid annavad paremad võimalused lugejateeninduseks ning kohaliku kultuurielu edendamiseks. Heas korras, avarad ning valgusküllased ruumid on täis ajaloohõngu. 20. sajandi alguses talunike poolt ehitatud meierei ruume on kasutatud võitööstusena, Surju sovhoosi sööklana ja rahvamajana. Raamatukogusse loodi ka avalik internetipunkt, kus saab kasutada kaht arvutit ning on olemas koopiate tegemise ja printimise võimalus.

 

F: 1930. aastatel põllumeeste poolt ehitatud hoones asusid: vasakul Pärnu Majanduse Ühisuse Surju kauplus, paremel piimatööstuse ruumid (meierei, piimatööstus...) ja keskel korterid. 1971. a tehti kapitaalremont Surju sovhoosi kontori jaoks. Mitmeid kordi ümberehitatud hoone renoveeriti. Peale seda asus I korrusel sovhoosi söökla, alates 1986. aastast rahvamaja ja 2002. aastast raamatukogu.

2005. a. "Kunstiaasta". Kõik lugejad ja kogu raamatukogu kogu kanti elektronkataloogi URRAM. Detsembris alustati programmi katsetamisega, kasutamiseks igapäevatöös.

2006. a. "Eesti Teatriaasta". Esimene elektrooniline aasta. Elektroonilise kataloogi ja laenutussüsteemiga harjumiseks läks aega, kuid siiski sai see igapäevatöö lahutamatuks osaks. Surju vallavalitsus tunnustas Elvi Piirit, omistades talle Surju valla Vapimärgi.

2007. a "Disainiaasta"

2008. a "Eesti Vabariik 90", "Arhitektuuriaasta" Anti välja raamat "Kodupaigas on suvi -  SURJU mõisast sovhoosini". Koostajad: raamatukogu juhataja Elvi Piiri ja Taavi Pukk

2009. a "Muuseumiaasta". Surju vallamaja soojustati ja uuendati elektrisüsteemid.

2010. a "Lugemisaasta"

2011. a "Tallinn Kultuuripealinn".  1. aprillist asub raamatukogu juhatama Riita Lillemets. Elvi Piiri, kes juhatas Surju raamatukogu ligi nelikümmend aastat, läks väljateenitud vanaduspuhkusele. Aasta jooksul osteti raamatukogule juurde raamaturiiuleid, laudu ja toole. Arvutikasutajatel vahetati välja kuvar ja segamatuks heli kuulamiseks osteti kõrvaklapid, e-teenuste kasutajad said ID- kaardilugeja ja täiendust said ka arvutiprogrammid. 

1. jaanuaril alustati arveldamist eurodes (€).

2012. a. "Eesti filmi aasta". Kultuurkapitali stipendiumi abil sai ostetud skanner, mis on vajalik kodulooliste materjalide skaneerimiseks. Vanade fotode, slaidide, filmide ja kirjutiste skaneerimine arvutisse võimaldab  töötlemist ning säilitamist nii digitaalselt kui ka paberkandjal.

2013. a. "Eesti Vabariik 95", "Kultuuripärandi aasta". 4. juunil, luuletaja Ilmi Kolla  80. sünniaastapäeva tähistamiseks, paigaldati raamatukogu juhataja initsatiivil ja teostusel Surju Apostliku Õigeusu kalmistule teabetahvel. Sellelt saavad kalmistu külastajad teavet Ilmi Kolla elutee ja matmispaiga kohta. Paremaks info jagamiseks ja raamatukogu töö tutvustamiseks valmis koostöös   arvutispetsialisti Valter Tominga raamatukogu koduleht raamatukogu.surju.ee

Raamatukogu juhataja Riita Lillemets sai kutsetunnistuse, et vastab Raamatukoguhoidja IV kutsekvalifikatsiooni nõuetele.

2014. a "Liikumisaasta". Uued raamatud saavad inventarinumbri asemel vöötkoodi. Ostetud on vöötkoodulugeja

2015. a. "Muusika-aasta". "Surju raamatukogu läbi sajandi"- raamatukogu 100, üritused - väljapanekud. Raamatukogu juhatajat Riita Lillemetsa tunnustati  "Aasta Maaraamatukoguhoidja 2015" tiitliga.

Avalik internetipunkt täieneb vastavalt areneva infoühiskonna nõuetele ja kasutajate vajadustele. Uute võimalustena saab raamatukogus kasutada laminaatorit (kiletaja), mis on vajalik kuulutuste-siltide vastupidavuse tõstmiseks ümbritseva keskkonna suhtes, arvutid on varustatud ID-kaardi lugejaga. Mitmeotstarbeline värviprinter  võimaldab skaneerida, koopiate tegemine formaatidele A4, A3 nii värviline kui must-valge. Seda võimalust saavad kasutada ka valla teised asutused, külaseltsid, elanikkond kuna on praegu ainus vallakeskuse asutustes. Traadita internetiühendus WiFi, info-käsitöönurk ning erinevad ja mitmekülgsed teenused tekitavad huvi ja suurendavad külastajate arvu. Raamatukogul on oma järjehoidja, kus kirjas vajalikud andmed lahtiolekuaegade kohta, aadress, telefoninumber ja kodulehehe aadress.

2016. a. "Merekultuuriaasta", tunnuslause "Näoga mere poole". Koduloouurimise tulemusena andsime välja kodukoha mälestusteraamat "On kallis mulle kodupaik... Ristiküla - killuke Eestimaad". Koostajateks: raamatukogu juhataja Riita Lillemets ja Agnes Põllu. 3. juunil avati Surju Põhikooli juures luuletaja Ilmi Kolla nimeline pink.

2016. aastal viidi raamatukogus läbi INVENTUUR, millele aitasid kaasa Pärnu Keskraamatukogu spetsialistid Lenna Eliste, Marina Jantson, Ene Kaldoja. Kogu korrastamisega kustutati 267 raamatut ja pandi kõrvale teavikud, mis edaspidi maha kanda. Lõppseisuga on raamatukogus 10 769 raamatut, millest 67% moodustavad ilu- ja lastekirjandus. Komplekteerimiseks eraldavad raha kohalik omavalitsus ja riik. Kogusse lisandub aastas üle 300 uue raamatu. Lugejate ning külastajate arv oleneb oluliselt valla elanike (kooliõpilaste) arvust, mis on moodustanud 25-30% elanikkonnast.

2017. a. "Eesti laste- ja noortekultuuri aasta", tunnuslause "Mina Ka".   Septembriks valmis raamat "Surju vald 25". Koostajad-toimetajad: vallasekretär Mare Kütt, raamatukogu juhataja Riita Lillemets, Surju vallavanem Jaanus Männik.

Natuke üle poole aasta koostatud raamat sai meie valla inimeste keskne, kuhu on kokkuvõtlikult kirja pandud vallaks saamise ja olemise lugu. Eessõnas on vallavanem Jaanus Männik kirjutanud: "Väikese valla edukus sõltub headest inimestest, koostööst, teotahtest, haritusest, kogemustest. Pole kahtlust, et Surju vallas, meie asutustes ja ettevõtetes ning tegusates külaseltsides on kõike seda jätkunud. Meie raamat räägib kõigest sellest täpsemalt."

1. oktoobril Surju Vallavalitsus tunnustas Surju valla Vapimärgiga raamatukogu juhatajat Riita Lillemetsa. Toimub haldusreform ja seega aktiivselt läbirääkimised Saarde, Surju, Tahkuranna ja Häädemeeste valdade vahel. Aastalõpu viimastel päevadel otsustati liituda Saarde vallaga.

2018. a. "Pärandkultuuri aasta", "Eesti Vabariik 100". Surju Raamatukogu on Saarde Vallavalitsuse hallatav kultuuriasutus. Raamatukogu teeninduspiirkonnaks on Saarde valla haldusterritoorium. Komplekteerimispõhimõtete koostamisel arvestatakse raamatukogude teeninduspiirkonnas elanike ning statistilistest näitajatest tulenevalt raamatukogu tegelike kasutajate vajaduste ja soovidega. Tegelike kasutajte põhjal moodustab Surju Raamatukogu tegevuspiirkonna endise Surju valla külade: Ilvese, Jaamaküla, Kalda, Kikepera, Kõveri, Lähkma, Metsaääre, Rabaküla, Ristiküla, Saunametsa ja Surju elanikud. Uus Surju Raamatukogu põhimäärus (kinnitati 18.05.2018)

Haldusreform pole mõjutanud raamatukoguteenuseid ja lugejateenindust. Teenuste osutamisel on arvestatud sellega, et neeed vastaksid raamatukogu külastajate-lugejate ootustele, vajadustele ja areneva infoühiskonna nõuetele. Et inimesed oleksid teenustest teadlikud ja saaksid neid kasutada, tuleb aeg-ajalt neist võimalustest kirjutada valla lehes ning suunata inimesi raamatukogu kodulehele, kus kõik info on kirjas. Ka uusi järjehoidjaid on vaja juurde valmistada.  Raamatukogus osutatavad teenused: koopiate tegemine, printimine, skaneerimine, lamineerimine. Koopiaid ja värvitrükki saab teha paberi formadile A4, A3 jt.

28. juulil esitleti Ristiküla kodukandipäeval raamatut "On kallis mulle kodupaik...RISTIKÜLA - KILLUKE EESTIMAAD II", mille koostasid endine Ristiküla elanik Agnes Põllu ja Surju raamatukogu juhataja Riita Lillemets. See raamat on pühendatud Ristiküla kogukonnale ja kingituseks Eesti Vabariigile 100. sünnipäevaks. Kooskäimist alustas keraamika ring keraamiku Ene Tapferi juhendamisel.

2019. a "Eesti keele aasta"- sajand eesti keele seadustamisest riigikeelena. Igale kuule omistati eesti keelega seotud nimetus, mille järgi tutvustati raamatunäituste-väljapanekute kaudu antud kuu teemat. Lisatud olid ka lingid, kust sai iseseisvalt teemaga seotuga tutvuda. Juulis = Laulupeokuul toimus Laulu - ja tantsupidu "Minu arm", mida  sai tutvustatud valla ajalehes, väljapanekutel, fotonäitusel. Esimese laulupeoga olid seotud ka selle aasta kaks juubilari: Esimese üldlaulupeo organiseerija "Postipapa joh. V. Jannsen 200 ja eesti kirjandusklassik Juhan Liivi sünnist möödus 150 aastat "Juhan Liiv mälestustes ja luules".  Osaledes ise lauljana juubelilaulupeol, laulsime J. Liivi sõnadele loodud laule: "Ta lendab mesipuu poole", "Igaviku tuules" ja "Suvine tuul".

Väljapool raamatukogu toimub regulaarselt raamatute ja perioodika laenutamine Surju hooldekodus Videvik, lugejaid on 14. Pärnu Maakonnaraamatukogu korraldatud koolituse raames toimus külastusreis Helsingi Oodi raamatukogusse- vabaajakeskusesse  ja Pärdi keskusesse.

2020. a "Digikultuuriaasta". Kui Kultuuriministeeriumi poolt see teema-aasta välja kuulutati, ei teadnud veel keegi meist, kui õige see oli, mis meid ees ootab ning millise pärandi see jätab. Seoses koroonaviirusega COVID-19, kolisid paljud tegevused virtuaalmaailma. Märksõnadeks, millest sõltusid kogu selle aasta tegevused ja sündmused olid: koroonaviirus - uued käitumisjuhised ja piirangud raamatukogu tegevuses; desinfitseerimine-puhastamine; kanda maske/visiiri; kontaktivaba laenutamine; veebipõhised koolitused-nõupidamised ZOOM keskkonnas; distantsõpe - koolitöö ja kaugtöö kodudes; kultuuri ja kultuurirahva tutvustamine veebilehtede ja andmebaaside kaudu. Tuli jälgida viiruse levikut ja vastavalt sellele olid ka töökorralduse juhised raamatukogus.

Alates 12. märtsist kuulutas Vabariigi Valitsus välja eriolukorra, et tööd jätkata tuli reageerida kiiresti muutuvatele juhistele-infole. 14. märtsist jäi raamatukogu külastajatele küll suletuks, kuid jäi inimestele võimalus kasutada vajadusel arvuteid ja algas kontaktivaba laenutamine. Info saamine, raamatute ja perioodika tellimine, päringute tegemine, arvuti kasutamine toimus raamatukogu lahtiolekuaegadel. Kokkuleppel tellijaga saadi raamatupakid kätte raamtukogu esikust selleks ettenähtud raamaturiiulist, ka kodu teeotsast või postkastist. Tagastatud teavikud olid 72 tundi "karantiinis".

Alates 18. maist avati raamatukogu külastajatele, kes pidid täitma ettenähtud juhiseid - kandma maske, desinfitseerima käsi ja hoidma pikivahet (2m). Samad kohustused kehtisid ka raamatukogutöötajatele, kes pidid desinfitseerima veel tööpindu, tuulutama ruume ja täitma etteantud juhiseid. 

Sügisperioodil jätkus raamatukogus töö esialgu tavapäraselt, järgides juhiseid, kes soovis sai laenutada kontaktivabalt. Kohustus oli kanda maske või katta nägu salliga, kehtis hajutatuse reege. Kuniks ringitöö oli lubatud pidid osalejad kandma maske, mida sai ka raamatukogust. Koolitused toimusid nii otsesed ja siis jälle virtuaalsed. Uus kogemus ja õpetlikud olid virtuaalsed koolitused-seminarid ja nõupidamised. Puudust tunti otsesest suhtlemisest ja seetõttu kujunesid telefonitellimused pikkadeks vestlusteks.

Uuendatud sai kodulehte ja väljatöötatud Saarde Vallavaltsuse hallatavatele raamatukogudele ühtsed dokumendid (komplekteerimise põhimõtted, raamatukogude kasutamise eeskiri, isikuandmete töötlemise kord). Muudetud sai põhimäärust ja moodustati raamatukogude ülene 5-liikmeline nõukogu. Kinnitati raamatukogudele tasuliste teenuste hinnakiri. Humanitaarnõuniku Annika Viibusega toimus veebi keskkonna Zoom arenguvestlus.

Eelarves kärbiti majanduskulusid 500€ võrra, personalikulu kasvas 10%lise palgatõusuga, teavikute ostmiseks lisandus riigi poolt täiendavalt 250€.